Kui toiduabist jääb Tartus toitu üle, küsi enne naabriga jagamist jagajalt tingimused ja kontrolli säilivust ise

Kui toiduabist jääb Tartus toitu üle, küsi enne naabriga jagamist jagajalt tingimused ja kontrolli säilivust ise

Kui said Tartus toiduabi ja osa toitu jääb üle, võid seda naabriga jagada, kuid enne küsi jagajalt tingimused ja kontrolli toidu säilivust ise üle.

Toiduabi kott on harva täpselt sinu pere mõõtu. Sinna võib sattuda kolm pätsi leiba, kuigi sööd ühe, või jogurtid, mida su lapsed ei söö, või köögivili, mida sa ei oska valmistada. Samal ajal elab trepikojas naaber, kellel on samuti raske. Mõte jagada tuleb loomulikult. Selles postituses on üks olukord ja üks linn: oled Tartus toiduabi kätte saanud ja tahad osa sellest naabriga jagada. Kirjutan, mida enne kontrollida, kuidas seda teha turvaliselt ja väärikalt, ja mida see leht ei tee.

Kõigepealt selgitus: Toiduabi.ee on juhend, mitte heategevusorganisatsioon. See leht ei jaga toitu, ei kogu annetusi ega ole Toidupanga ametlik kanal. Kõik toiduohutuse tingimused tulevad jagajalt või partnerilt, mitte meie oletusest.

Esimene samm: küsi jagajalt

Igal toiduabi jagajal on oma reeglid. Mõni jagaja ütleb otse, et saadud toitu võib vabalt edasi jagada. Mõni palub, et toit jääks perele, kellele see anti, sest jagamine on planeeritud pere suuruse järgi. Mõni ei ole sellele kunagi mõelnud.

Kõige lihtsam on küsida järgmisel korral, kui toitu kätte saad:

„Kui mul jääb midagi üle, kas ma võin seda naabriga jagada?“

Kui jagaja vastab jah, tead, et oled reeglite piires. Kui ta vastab, et naaber võiks ise registreeruda või tulla, on see kasulik info ka naabrile. Kui ta vastab ei, austa seda ja küsi, mida ta soovitab ülejäägiga teha.

Miks see küsimus on oluline

Toiduabi jagamine on sageli seotud kokkulepetega, mis jagajal on toidu andjatega. Mõni annetaja annab toitu tingimusel, et see jõuab abivajajateni kindla korra kaudu. Kui küsid, ei riku sa kogemata kellegi kokkulepet. Ja jagaja teab, et toit ei lähe raisku.

Teine samm: kontrolli toitu ise

Kui sa jagad toitu edasi, vastutad sa selle eest, mida edasi annad. See ei tähenda, et pead olema toiduohutuse ekspert. See tähendab, et kontrollid samu asju, mida kontrollid enda jaoks.

Kuupäev pakendil

Vaata pakendilt kahte võimalikku märget. „Kõlblik kuni“ tähendab, et pärast seda kuupäeva ei tohi toitu süüa. Seda tähist on tavaliselt kiiresti riknevatel toodetel nagu liha, kala ja piimatooted. „Parim enne“ tähendab, et toode on parima kvaliteediga kuni selle kuupäevani, kuid võib olla söödav ka hiljem, kui pakend on terve ja toode on korralikult hoitud. Kui kahtled, ära jaga.

Ametlikku selgitust nende tähiste kohta leiad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (avaneb uues aknas). Kui sealne info erineb sellest postitusest, usu ametlikku allikat.

Külm toit

Kui toit vajab külmikut, näiteks piimatooted, liha või valmistoit, siis ei tohi see olla pikalt soojas seisnud. Kui toit oli sinu kotis kaks tundi bussis ja pärast seda sinu külmikus, mõtle hoolikalt, kas seda veel edasi anda. Kui naaber ei saa toitu kohe külmikusse panna, ära jaga külma toitu.

Avatud pakend

Ära jaga avatud pakendit. Kui sa avasid jogurti ja see ei maitsenud, ära anna seda naabrile. Ava ainult see, mida ise sööd.

Valmistoit

Kui said toiduabist valmistoitu, näiteks suppi või praadi, on edasi jagamine keerulisem. Valmistoidu kohta küsi jagajalt kindlasti, kas ja kui kaua seda võib hoida. Ära jaga valmistoitu, mille säilimist sa ei tea.

Laste toit ja allergiad

Kui jagad toitu perega, kus on väikesed lapsed, ole eriti hoolikas. Ära jaga beebitoitu ega piimasegu, mille pakend on avatud või mille kuupäeva sa ei näe. Kui toidul on allergeenide märgistus, anna toit edasi originaalpakendis, et naaber saaks märgistust ise lugeda. Ära kunagi tõsta toitu teise karpi, kui naabri peres on toiduallergiaga inimene.

Kolmas samm: küsi naabrilt ilma survestamata

Toidu pakkumine naabrile on delikaatne. Inimene võib tunda häbi, et ta abi vajab, või vastupidi, et talle pakutakse abi, mida ta ei palunud. Siin on mõned soovitused.

Paku, ära sunni

Ütle lihtsalt: „Mul jäi leiba üle, kas sul oleks seda vaja?“ Kui naaber ütleb ei, ära küsi miks ja ära paku uuesti kohe järgmisel päeval.

Ära räägi, kust toit tuli, kui see pole vajalik

Sa ei pea ütlema, et toit on toiduabist, kui sa ei taha. Samas, kui naaber küsib, ole aus. Mõni inimene tahab teada, sest ta otsib ise toiduabi võimalust. Siis saad talle öelda, kuhu ta pöörduda saab.

Ära küsi naabri olukorra kohta

Sa ei pea teadma, miks naaber toitu vajab. Ära küsi sissetuleku, töö ega pereloo kohta. See on sama põhimõte, mis toiduabi järjekorras: väärikus on esikohal.

Aitab.ee-s on kirjutatud sellest, kuidas naabrilt abi küsida (avaneb uues aknas), ja sama mõte töötab ka vastupidi: abi pakkumine algab lihtsast küsimusest, mitte selgitusest.

Kui naaber vajab rohkem kui ühte pätsi

Kui märkad, et naaber vajab regulaarselt toitu, on parem aidata tal leida otsene toiduabi võimalus, mitte jääda tema ainukeseks allikaks. Sinu enda toiduabi on mõeldud sinu perele ja see ei pruugi kesta. Naaber võib vajada abi, mis on tema pere suuruse järgi planeeritud.

Kuidas Tartus toiduabi leida

Ma ei pane siia ühtki aadressi, kellaaega ega telefoninumbrit, sest ma ei ole neid täna üle kontrollinud. Tartus saab toiduabi kohta küsida linna sotsiaalabi osakonnast või oma piirkonna sotsiaaltöötajalt. Samuti võid küsida oma toiduabi jagajalt, kas naaber võiks tulla ja kuidas registreerumine käib. Kui leiad infot internetist, vaata, millal seda viimati kontrolliti.

Kui toit läheb ikkagi üle

Mõnikord ei taha keegi ülejäänud toitu. Siis on mõned võimalused:

- küsi jagajalt, kas toidu võib tagasi tuua järgmisel korral, kui pakend on terve;
- külmuta, mida saab külmutada, näiteks leiba;
- kasuta toit ära retseptis, mida varem ei proovinud.

Mõnes Eesti linnas on toidukappe, kuhu inimesed jätavad toitu teistele. Ma ei ole täna kontrollinud, kas ja kus neid Tartus parajasti on, nii et küsi seda sotsiaaltöötajalt või vaata kapi korraldaja enda lehelt. Toidukapil on samuti oma reeglid, sageli ka see, et sinna ei tohi panna avatud ega jahutamist vajavat toitu. Kontrolli kapi reeglid kohapeal üle.

Mida see leht ei tee

Toiduabi.ee ei vahenda naabrite vahelist toidu jagamist, ei kontrolli toidu ohutust ega vastuta jagatud toidu eest. See postitus on juhend, mis aitab sul küsida õigeid küsimusi. Kõik toiduohutuse otsused teed sina koos jagaja või partneri juhistega.

Kokkuvõte

Toiduabist saadud toidu jagamine naabriga Tartus võib olla lihtne ja hea tegu, kui teed seda kolmes sammus. Esiteks küsi jagajalt, kas see on lubatud. Teiseks kontrolli toidu kuupäev, pakend ja säilitamine ise üle. Kolmandaks paku naabrile toitu lihtsalt ja väärikalt, ilma küsimusteta tema olukorra kohta. Kui naaber vajab rohkem, aita tal leida oma toiduabi võimalus.

Üks kontrollitud küsimus jagajale on parem kui kümme oletust.